Nimeserver

Nimeserver (inglise keeles name server, ka DNS-server) on server, mis vastab domeeninimesid puudutavatele päringutele. Domeeni autoriteetne nimeserver hoiab selle domeeni DNS-kirjeid. Neist selgub näiteks, mis IP-aadressil kodulehte pakutakse ja millised serverid e-kirju vastu võtavad. Nimeserver annab nende kohta lõpliku vastuse.

Kiire ülevaade:

• Nimeserver ütleb internetile, kust su domeeni veebileht ja e-post leida.
• Domeeni nimeserverid on registris märgitud NS-kirjetena. Tavaliselt on neid vähemalt kaks.
• .ee-domeeni saab registreerida ka ilma nimeserverita. Tsooni ehk avalikku domeeniloendisse pääseb see aga alles siis, kui sellega on seotud vähemalt üks töötav nimeserver.
• Nimeserverite vahetamisega annad domeeni DNS-i haldamise üle uuele teenusepakkujale. Kopeeri kirjed enne vahetust uude kohta, muidu võivad leht ja e-post lakata töötamast.

Nimeserverite liigid

DNS-päringu lahendamisel osaleb nelja liiki servereid. Kui keegi räägib “nimeserverist”, mõtleb ta tavaliselt neljandat.

Liik	Mida teeb
Rekursiivne lahendaja	Võtab kasutaja seadmelt päringu vastu, otsib vastuse teistelt serveritelt ja salvestab selle vahemällu. Sageli on selleks internetiteenuse pakkuja server.
Juurserver	Teab, millised nimeserverid teenindavad tippdomeene (.ee, .com jne), ja suunab päringu õige tippdomeeni serveri juurde.
Tippdomeeni nimeserver	Teab, millised nimeserverid teenindavad konkreetset domeeni, näiteks naide.ee.
Autoriteetne nimeserver	Hoiab domeeni DNS-kirjeid ja annab päringule lõpliku vastuse.

Juurserveritel on 13 nime (a.root-servers.net kuni m.root-servers.net), mida haldab 12 sõltumatut organisatsiooni. Ülemaailmse anycast-võrgu tõttu seisab nende taga tegelikult tuhandeid servereid. Root Server Technical Operations Associationi andmetel oli 4. novembril 2026 selliseid servereid 2048.

Kuidas nimeserver päringut lahendab

Vaatame, mis juhtub, kui kirjutad brauserisse naide.ee:

1. Brauser küsib IP-aadressi rekursiivselt lahendajalt.
2. Kui lahendaja vastust vahemälus ei hoia, küsib ta juurserverilt. See suunab ta .ee-tippdomeeni nimeserverite juurde.
3. .ee-nimeserver ütleb, millised nimeserverid naide.ee eest vastutavad.
4. Lahendaja küsib IP-aadressi selle domeeni autoriteetselt nimeserverilt.
5. Lahendaja salvestab vastuse vahemällu ja annab brauserile edasi.

Vahemälu aeg sõltub kirje TTL-väärtusest (time to live). Kuni see pole möödas, kordab lahendaja vana vastust ega küsi nimeserverilt uuesti. Seetõttu ei jõua DNS-muudatused kõigi kasutajateni kohe.

NS-kirje ja glue-kirje

NS-kirje (name server record) näitab, milline server on domeeni autoriteetne nimeserver. Tavaliselt on NS-kirjeid mitu, näiteks ns1.teenusepakkuja.ee ja ns2.teenusepakkuja.ee.

Probleem tekib siis, kui nimeserveri nimi asub domeeni enda all, näiteks ns1.naide.ee teenindab domeeni naide.ee. Lahendaja peaks nimeserveri leidmiseks teadma nimeserveri aadressi, aga aadressi leidmiseks vajab ta nimeserverit. Selle ringi katkestab glue-kirje: nimeserveri IP-aadress avaldatakse koos delegeerimisega ülemises tsoonis ehk tippdomeeni registris.

Nimeservereid on mõistlik hoida eri kohtades. RFC 2182 soovitab paigutada serverid geograafiliselt ja võrgu mõttes eraldi, et üks rike ei viiks kõiki korraga maha. Enamiku organisatsioonide tsoonide jaoks soovitab see kolme serverit, millest vähemalt üks asub teistest kaugel. Väikese ettevõtte jaoks tähendab see praktikas, et usaldad DNS-i teenusepakkujale, kelle nimeserverid on juba mitmes asukohas. Oma nimeserveri ülalpidamine ei tasu end tavaliselt ära.

Nimeserverid .ee-domeenil

Eesti Interneti SA (EIS) reeglid ütlevad .ee-domeeni kohta järgmist:

• Domeeni saab registreerida ilma nimeserveriteta. Domeen lisatakse tsooni, kui sellega on seotud vähemalt üks töötav nimeserver.
• Nimeserver peab olema töökorras ja vastama päringutele. EIS nõuab, et domeeniga seotud nimeserver oleks alati kasutatav, ning võib vigaste nimeserverikirjetega domeeni registreerimisest või pikendamisest keelduda.
• Nimeserverite kirjeid võivad lisada, muuta ja eemaldada registreerija, halduskontakt ja tehniline kontakt. Samad toimingud teeb registripidaja nende palvel. Tehnilisel kontaktil on õigus muuta ainult nimeserveri andmeid.
• .ee-tsoonis on DNSSEC (DNS-i turvalaiendus, mis võimaldab kontrollida vastuse ehtsust) saadaval alates 2014. aasta jaanuarist.

Tavaliselt kasutab domeen kas registripidaja nimeservereid, veebimajutuse pakkuja nimeservereid või eraldi DNS-teenust, näiteks Cloudflare’i. Valik määrab, kus sa A-, MX- ja TXT-kirjeid muudad. DNS-kirjetest saad rohkem lugeda juhendist domeeni DNS seadistamine. Kui sa alles tutvud domeenidega, alusta lehelt mis on domeen. Domeeni registreerimise sammud leiad artiklist domeeninime registreerimine Eestis.

Nimeserverite kontrollimine

Domeeni nimeservereid näed kahel viisil:

• WHOIS-päring. EIS avaldab WHOIS-is domeeni nimeserverite nimed. Käsurealt: whois naide.ee. Päringu väljundit selgitab artikkel domeeni WHOIS-andmed.
• dig-käsk. dig naide.ee NS näitab NS-kirjeid, mida DNS ise tagastab.

Kui WHOIS ja dig näitavad erinevaid nimeservereid, on muudatus tõenäoliselt alles levimas.

Nimeserverite vahetamine

Nimeservereid vahetatakse siis, kui domeeni DNS-i haldus kolib teise kohta, näiteks uuele majutusele või DNS-teenusele. Üksiku kirje, näiteks A-kirje, muutmiseks pole nimeservereid vaja vahetada. Seda saab teha praeguse pakkuja DNS-halduses.

Nimeserverite vahetuse sammud:

1. Kopeeri kõik kehtivad DNS-kirjed (A, AAAA, CNAME, MX, TXT), eriti e-posti MX-kirjed.
2. Loo samad kirjed uue pakkuja nimeserveris ja kontrolli nende õigsust.
3. Kui domeenil on DNSSEC aktiivne, keela see enne vahetust registripidaja juures. Uue pakkuja juures saab selle hiljem uuesti sisse lülitada.
4. Muuda nimeserverid registripidaja haldusliideses. Seda võib teha registreerija, halduskontakt või tehniline kontakt.
5. Kontrolli dig-käsuga või WHOIS-iga, et uued nimeserverid on avalikud.

Muudatuse levimine võtab aega. Teenusepakkujad, näiteks Namecheap, märgivad, et nimeserverite vahetus võib levida kuni 24–48 tundi. Sel ajal näeb osa külastajaid vana ja osa uut serverit. Tihti läheb kiiremini, kuid kindlalt pole aega võimalik ennustada. Planeeri vahetus seetõttu rahulikule perioodile, mitte e-poe kampaania algusesse.

Levinuim viga on kirjete kopeerimata jätmine. Pärast vahetust tegeleb domeeniga uus nimeserver. Kui seal MX-kirjeid pole, ei jõua e-kirjad kohale.

Teine viga on kõigi nimeserverite hoidmine ühe ja sama pakkuja juures, kes on ka majutaja. Selle pakkuja rike võtab maha nii lehe kui ka domeeni lahendamise. See on üks põhjus, miks RFC 2182 rõhutab serverite eraldatust.

Kui vahetad ka registripidajat, küsitakse ülekandmisel tihti, kas jätta praegused nimeserverid või võtta uue pakkuja omad. Salvesta enne vanad DNS-kirjed, et saaksid need vajadusel uues kohas taastada.